Minu 9. sünnipäev

Juulikuu 9. päeval täitus mul järjekordne kuu ilmavalguse all. Nagu heaks traditsiooniks kujunenud, tähistasin seda koogi ja küünaldega. Viimasel paaril kuul olen sellele lisanud uue traditsioonina söösthüpped põlevate küünalde suunas, õnneks seni küll edutult.

Laulupidu tantsupidu - tantsupidu laulupidu!!!

Möödunud nädalavahetusel viis tee mind Tallinna suurele tantsu- ja laulupeole, mille muljetest tahaksingi nüüd teile pajatada.

Reis algas laupäeva hommikul varavalges ning suuremate viivitusteta jõudsimegi Laagrisse tädi Maarika ja onu Kaarli juurde. Kuna issi ja emme arvasid, et tantsupeo vaatamine on minutaolisele pisikesele laulupeolisele liialt pingutav, siis jäeti mind koju tädi Maarikat hoidma. Kuna tädi Maarika ei tahtnud eriti hästi mu sõna kuulata, siis pidin ennast kohati üsna kõvahäälselt väljendama. Viimaks viisin ta välja jalutama, aga sellel ajal tuli juba mulle endal euni peale...

Ärgates nägin, et emme ja issi olid tantsupeolt tagasi, millega võiski päeva aktiivseima osa lugeda lõppenuks.

Pühapäev oli mu suurpäev - käisin esimest korda laulupeol. Kuna rahvast oli palju, siis jõudsin kohale pooleteisetunnise hilinemisega. Õnneks oli issi meile piletid võtnud kohe lava ette - tagapool olles ei oleks ma vist küll kaua vastu pidanud... kuna ilm oli päikseline, siis sain mõnusasti murul peesitada, vankrit lükata, laule kaasa joriseda ning teiste lastega tutvust sobitada ;)

Kontsert kestis päris mitu tundi, mistõttu olin õhtuks ikka parasjagu väsinud. Küll aga oli mu blond peanupp uutest elamustest tulvil, mistõttu ei tahtnud aga tagasiteel Tartusse uni kuidagi tulla. Jaurasin mis ma jaurasin, aga pisut enne Tartusse jõudmist võttis uni taas minu üle võimust...

P.S. Kindlasti tahate teada, et kas seekordsele postitusele pilte ei lisandugi. Pildid on olemas küll, kahjuks on need aga onu Kaarli fotokas. Kui need kunagi minuni jõuavad, siis panen üles ;)

Maal suvitamas

Otsustasime ilusatest ilmadest ajendatuna minna emmega paariks päevaks maale suvitama, enne kui sammud Tallinnasse laulu- ja tantsupeole seame. Pisikese eelreklaamina võin juba ette ära öelda, et mul on isegi olemas vahva peokleit, mille Tartu vanaema mulle valmistas. Aitähh talle selle eest!

Kuna teadaolevalt räägib üks pilt rohkem kui tuhat sõna, siis lisangi alljärgnevalt mõned pildid iseloomustamaks seda, kui vahva mul siin olnud on.

Kevadel Portugalis käies osteti mulle väike beebibassein. Eesti suveilmad on kahjuks viludavõitu, mistõttu sain alles eile seda esimest korda proovida. Kuna olen fanaatiline vanniskäija - juba vanni voolava vee nägemine paneb mind rõõmust kilkama - siis olin päiksepaistel basseinitamisega ikka üliväga rahul!

Linnakorteris on minu kutsumobiiliga liikumise raadius üsna väike, ent maal võin sellega kimada nii kaugele kui silmapiir ulatub. Juhhei!

Country Fashion Week 2009

Linn on linn
ja maa on maa
ja kokku eales nad ei saa...

umbes sellises võtmes kirjutas Rudyard Kipling sajakonna aasta eest, ent see reegel peaks olema ka tänapäeval iga moeteadliku pisipõnni mõttes.

Ehk siis maale minnes tuleb oma linnasaksa riided kappi tõsta ning asemele võtta agro-ruraalsesse keskkonda sobituvad riided. Lõuna-Eesti 21. sajandi alguse maapiirkondade kirjutamata dresskood näeb ette puuvillased dressid, kusjuures pulloveri lahutamatu detail on joujou-stiilis kapuuts. Igatahes sellises riietuses külapeole minnes ei paista mu vurlelik olemus küll kusagilt silma.

Soolise võrdõiguslikkuse problemaatika pole maal kunagi erilist kära põhjustanud. Tõepoolest, isegi minu emme sõitis juba pisikese tüdrukuna traktori roolis mööda põldu ringi. Minul on selleks veel natuke vara, mistõttu harjutasin põllumasina juhtimist esmalt laua all mängukallurit lükates.

Jäneste ja kanade seltsis maal

Eelmisel nädalavahetusel sai jälle emme ja issiga maal käidud. Seekord tegin lähemalt tutvust kanade ning väikeste jänkupoegadega. Jänkud olid loomulikult väga armsad, aga minu sügavam sümpaatia kuulus siiski kanadele, kuna väiksed jänksid kippusid sülle võttes rabelema ning kriimustama. Siblivaid kanu võisin kohe pikemalt vaadata. Oma sümpaatiat nende suhtes väljendasin oma tavalisel moel- enda lutti pakkudes.

Mõnus oli ka issiga lihtsalt niisama murul päikese käes peesitada. Nagu pildilt näha, kuulub ka issi minu lemmikute hulka (pakun issile lutti).

8. kuu sünnipäev

Täna õhtul tähistasin koos emme ja issiga oma 8. kuu sünnipäeva. Selle puhul küpsetas emme mulle taas maitsvat aprikoosikooki ning koos issiga sain küünalde puhumises kopse ventileerida.

Viimase kuu aja jooksul olen aina osavamaks muutunud. Käputan mööda tube ringi, mänguasjarida järel, ajan end jalule ning mitteametlik iseseismisrekord ründab juba 10 sekundi piiri.

Vali mind!

Olen vahepeal blogimises pikalt pausi pidanud, aga mitte seepärast, et oleksin laisk kirjutama, vaid põhjuseks oli suur valimiskampaania, milles minagi jõudumööda osalesin. Kindlasti olen juba kõigile linnainimestele igalt teiselt laternapostilt oma pildiga tuttav, ent kui keegi teist ei peaks olema juhuslikult minu valimisplakatit näinud, siis nägi see välja selline:

Ning loomulikult ei puudunud mu kampaaniast ka meediaklipp: http://www.valimind.eu/ready/32d85e3fa8305671c4f0c36cf3f10dfc

Head vaatamist!