Kõige ilusam riik maailmas on Lõuna-Eesti

Minu pikaajalise vaikimise tõttu on kõik mu kallid blogilugejad ilmselt minu blogilingigi ära unustanud... aga tegelikult oli mu kuuajaline suvekülastus Eestimaale igati sisutihe ning lihtsalt ei jõudnud kuidagi seda aega nõnda jagada, et ka blogipidamisele põhjalikumalt pühenduda. Nüüdseks olen ma aga juba hea mitu päeva Brüsselis tagasi ning peale mõnusat nädalavahetust Hollandis mere ääres (millest ma pisut hiljem kirjutan) saan järjekordselt tagasi siinsesse elurutiini pöörduda, mis muuhulgas hõlmab endas ka usinat blogikirjutamist!

Minu viimane blogikirjutis lõppes sellega, et issi jõudis autoga meie juurde Eestisse ning pidasime vanaonu Avo juubelit. Koheselt peale seda võtsime ette väljasõidu Saaremaale, seltsiks minu sõbranna Anouschka koos emme ja issiga - sihiks Anouschka suvekodu ja Saaremaa ooperipäevad (kuhu sedakorda mina veel ei jõudnud, aga emme-issi küll).

Iga Saaremaa-sõit algab loomulikult pooletunnise praamiidülliga ning nii nautisin ka mina vaadet Väinamerele, tehes seda oma lemmikloožikohalt issi kukil.

Saaremaale jõudmise järel võtsime esmalt suuna Kuressaarele, kus emme ja issi läksid ooperietendust vaatama, mina aga veetsin aega teiste laste seltsis. Hilisel õhtul jõudsid emme-issi tagasi ja sõit läks Anouschka suvekoju Saaremaa kuklapoolel.

Järgmine hommik tervitas meid kesksuvise leitsakuga, mistõttu pidasime parajaks suunduda mere äärde marjule. Enne aktsiooni asumist konsulteerisin telefoni teel Tartu naanaga (vanaema).
Valitud strateegia õigustas end igati ning peagi olimegi potitäie maasikate õnnelikud omanikud! Edasist asjade käiku ei ole loomulikult raske ette kujutada - ikka peopesa maitsvaid mammusid täis ja otse põske :P

Et päike paistis otsejoones lagipähe ja müts ununes maha, siis tuli olude sunnil püksipaar pähe tõmmata. Sellise outfitiga võib Saare rahvarõiva nime all tantsupeole minna küll!

Ja siin on pildike meie jalutuskäigust Anouschkaga mööda Saare metsateed.

Järgmisel päeval võtsime veeprotseduuride ja päikesevannide teema juba tõsisemalt ette ja harrastasime inimtühjal rannal tervislikke mudaliivavanne. Oi see Saaremaa ja Läänemeri ja issi rajatud liivaaugud- ja mäed on ikka saatanlikult vahvad!!

Järgmisel päeval suurenes meie seltskonda mere ääres veel kahe eestibrüsseli põnni ja vanemate võrra.

Sellise dolid siis pildimeenutused Saaremaalt. Loomulikult oli see alles meie Eestis-käigu algus ning ülejäänud kuu aega möödusid mul peamiselt kolmnurgas Tartu-Saverna-Suislepa. Siin näiteks on üks pilt minu kunstratsutamisest Otepää käsitöölaadal, jippii-jee!

Kuulu järgi olevat Otepääl väga lahedad ronimisrajad, mistõttu proovisin ka ühe nendest järele. Issi arvates oleksin ma võinud veelgi suuremaid kõrguseid vallutada, aga kuna ronimistrakside selgaajamine oli minu jaosk ületamatuks takistuseks, siis jäi see sedakorda tegemata, aga eks järgmisel suvel proovime jälle.

Issi tuli!

Lõpuks ometi said pikad päevad ilma issita otsa ning just nädal aega tagasi jõudiski issi pärast pikka autoteekonda Brüsselist Eestisse, täpsemalt siis Suislepasse vanavanaema juurde, kus ma just parajasti suvitamas olin. Võite ise ette kujutada, kui rõõmus ma olin! Issi oli oma kohalejõudmise just nõnda seadnud, et jõuda minu vanaonu Avo juubelile.

Kuna juubeli teemaks oli rahvalik/suvine, siis riietus ka meie pere päevakohasel teemal (eriline tänu vanaema Pillele imeilusa kleidi eest!).

Sünnipäevapidu pakkus samaaegselt hea võimaluse näha oma kalleid sugulasi, keda Brüsselis teatavasti just väga tihti ei näe. Nõnda oli kohal nii vanaema...

... onu Allani pere...

... onutütar Emili...
... kui ka loomulikult sünnipäevalaps vanaonu Avo koos vanatädi Estaga.

Mulgi sünnipäevad on ikka olnud tuntud tantsukeerutamiskohad ning nii kasutasin isegi võimalust tantsujalga keerutada, eriti muidugi issiga!

Järgmisel päeval oli kogu issi poolne lähem suguvõsa kogunenud Suislepasse, kus mul muuhulgas oli võimalus taas suhteid soojendada kutsa Tommiga.

Ning lõpuks sai tehtud ka ühispilt - pole ju palju võimalusi sellise pildi tegemiseks, kus kõik pereliikmed korraga peal!

Esimene suvepuhkuse nädal maal

Kuigi enamuse ajast on mu nädal kulgenud trajektooril bassein-kiik(taada-taada)-tuba-marjapõõsas-kanad-jänesed-kassid, on meie esimene puhkuse nädal emmega olnud kokkuvõttes üsna sisutihe. Mida me siis teinud oleme?

Käisime vanatädi Pireti 35. aasta juubelil. Seal kohtasin oma nimekaimu Eliiset, kes on minust täpselt aasta jagu noorem.

Loomulikult oli tore näha ka sugulasi Elerit ja Egertit ja teisi lapsi.

Pidu toimus osaliselt õues, osaliselt vastvalminud kõrvalhoones. Kui päike loojus, oli ka minul aeg teha väike iluuni, et peo haripunktis täiesti värskena naasta ning kella kaheni öösel külamehe Villu lakkamatu pilli ja laulu järgi tantsu keerutada (hüpata).

Tantsitud sai peamiselt emmega ning üritatud ka sõber Allanit tantsupisikuga nakatada, kuid tõele au andes- posistega jalka mängimine meeldis Allanile siiski rohkem.

Laupäeväl mõtlimi kuun vanaimä, vanaesä, tädi ja Allaniga minnä liina folkloori kaema.

Nimelt toimus meilt mitte väga kaugel (Võrus) folkloorifestival, kus sai kaasa elatud nii kohalike lõõtsamängijate võistlusele ning kuulata nende mängu, kui ka vaadatud teiste rahvaste laulu ning tantsu. Järgnevatel piltidel võib esinemas näha üht põhja-Prantsusmaa rahvatantsugruppi.

Peale seda suundusime vanavanaema ja -isa hauale lilli viima ning sealt Parkseppa sugulastele külla. Seal oli mul meeldiv võimalus kohtuda minust pisut vanema Hanna-Liisa ning tublisti kasvanud sugulase Alexandriga. Oli taas üks tore ja meeleolukas õhtu.

Maal vanaema(isa) juures

Täpselt nädala aja eest, ehk siis teisipäeva varahommikul võtsin ette teekonna Riia kaudu Eestisse, et nautida täiel rinnal mõnusat kuuajalist suvepuhkust.

Lennujaamas oli näha, et puhkuste hooaeg oli äsja alanud ning statistika, mille kohaselt 92% belglastest sõidab puhkust veetma Belgiast väljapoole, võs isegi tõeseks osutuda, igatahes rahvas liikus hulgakaupa ja suurtel kiirustel juba kl 6 hommikul. Lennureis sujus sellegipoolest tavapäraselt kiiresti ja hästi (siinkohal emme tänud DVD-mängijate leiutajatele) ning Riias ootasidki meid juba maavanaema ja vanaisa, kellega koos asusime teele Lõuna-Eestisse.

Vahepeatuse teekonnal tegime Lätimaal, Valmierast ca 10 km Riia pool asuvas ning Tartu-Riia marsruudil reisijatele kindlasti tuttavas kauni järve kaldal olevas Väikese Antsu (läti k Mažais Ansis) restoranis, kus lisaks heale toidule ja hubasele restoranile oli ka piisavalt palju vaimukaid ja omanäolisi atraktsioone, mille otsas sai palavusele vaatamata turnitud.

Niimoodi läbi suvise Liivimaa kruiisides jõudsimegi pärastlõunaks maavanaema-maavanaisa juurde Savernasse. Seal olid juba meid ootamas minu ristivanemad tädi Maani (Maarika), onu Kaarel ja minu suur sõber Allan, kellega kohe õuebasseini end jahutama tormasime.

Veel sama päeva õhtul jõudis Tartust kohale ka linnavanaisa, kellel oli samuti äraütlemata hea meel mind näha.

Nüüd siis jään kohe pikemaks ajaks Eestisse käima ning juba laupäeval on ka issi siia jõudmas. Seniks aga liigun marsruudil Kanepi-Suislepa-Tartu ning naudin kõigest rinnast eksootilist maaelu! :)

Suvine nädalavahetus Ardennides

Hurraa - ainult üks öö on veel jäänud tudida ning homme, teisipäeva hommikul astungi juba lennuki pardale, et koos emmega suveks Eestisse vanaema-vanaisa juurde sõita. Issi küll eekord meiega kaasa ei tule, ent vaid kümne päeva pärast sõidab temagi meile autoga järgi.

Võite isegi arvata, kui hea meel on mul suveks Eestisse pääseda. Brüsselis on küll juba suviselt soe, ent teatavasti on kõige ilusam riik maailmas ikkagi suvine Lõuna-Eesti ning just sinna homme suundungi.

Viimased päevad Brüsselis on olnud suisa tulikuumad ning termomeeter ulatus reedel lausa +36 soojakraadini. Ka minu riietuskood on muutunud suvisemaks, lõpuks ometi olen saanud kampsunist loobuda ja asendada selle ehtsa suveriietusega, mille puhul üritan alati viimase vindi järgi oma tegumoodi seada.

Eelmisel nädalavahetusel algas Belgias puhkuste periood ja kogu linnarahvas emigreerus mere äärde ja mägedesse. Nõnda võtsin minagi kiirtee jalge alla ja veeresin Ardennidesse, kus issi pidas koos oma korporatsioonikaaslaste ja nende peredega suvepäevi. Päris mõnus oli Brüsseli kuumusest jahedamasse mäeõhku pääseda. Meie käsutuses oli suur suvemaja, mille õuel sain basseinis möllata...

... nii enne lõunaunne jäämist kui ka selle ajal lambaid lugeda...

... kui ka maja lastenurgas poepidamist harjutada. Konkurentsituks lemmikuks kujunes mulle sealjuures "piits-piits" ehk maakeeli triipkoodilugejaga mängukassaaparaat, millega sai edukalt maapoe pidamist mängida.
Suvepäevade juures on kahlemata üheks toredaimaks asjaks võimalus kokku saada teiste endavanuste lastega. Lisaks ammusele semule Kristoferile olid mu mängukaaslasteks ka Eneken ja Martina, kellega koos sai hommikust õhtuni möllata. Siin pildil näetegi, kuidas ma Martinaga koos kahvlile kärusõitu teeb. Omavahel rääkisime me nii eesti, hispaania (kuna Martina emme on pärit Hispaaniast), prantsuse kui ka näoilmekeeles ning kokkuvõttes saime oma mängujutud ka päriselt aetud!

Costa de Stockel

Tere kõigile blogilugejatele!

Lõpuks ometi on ilmataat Brüsseli suvekummardajatele halastanud ja juba peaaegu et terve nädal on meid varasema 10 soojakraadi ja vihmahoogude asemel õnnistatud lausa 30kraadise kuumuse ning lagipähe keevitava päikesega. Üldjoontes olen sellise ilmasuuna muutusega täiesti päri - pole just teab kui lõbus pidevalt paksu mütsiga ringi käia ning seda veel juunikuus, kus Brüsselis peaks ammu suur suvi käes olema.

Soojade suveilmade tõttu on minu päevased tegevused senisest rohkem suunatud aias toimetamisele. Ka emmel on nüüd mõnusam terrassil istuda, sest pea nädal aega on meil juba olnud aialauda kattev päikesevari, mis ei lase kuumusel liiga teha. Ka aias on suur suvi käes, roosid õitsevad ning maitsetaimede puhmad on lausa minust kõrgemad.

Erilist kasvuhoogu on üles näidanud piparmündipuhmas ning seetõttu tekkiski emmel ja issil mõte korraldada laupäeval Suur Mohhiitopidu koos paljude heade külalistega. Olgugi et pool Belgiat oli suveleitsaku eest rannikule põgenenud, oli külalisi päris arvukalt ning pidu kestis tublisti üle kesköö (tõsi, nagu tavaliselt, võttis mul uni varem võimust...).

Omalt poolt demonstreerisin küllatulnud lastele vahepeal omandatud aiapidaja oskuseid.
Järgmisel päeval, pühapäeval, otsustasime koos Kristoferi ning tema emmega pageda linna suvekuumuse eest Mecheleni väliujulasse. Esimene katsetus pääseda Mecheleni De Nekkeri väliujulasse kahjuks ebaõnnestus, kuna millegipärast pääses ujulasse vaid ID kaardi esitamisel, mis aga just sellel päeval oli koju jäänud... õnneks olid olemas ka alternatiivid ning nii läksimegi mõni kilomeeter eemal asuvasse Hofstade ujulasse. Loomulikult oli see koht väga populaarne ning rahvast oli kohal lausa tuhandete kaupa, õnneks aga oli ujulas ruumi nii rannaliival lesijatele kui ka murul pikutajatele (viimaste hulka kuulusime ka meie).
Loomulikult proovisin ka suplusvee ära - ausalt öeldes oli vesi rõngaga ujumiseks pisut jahe ja võõrastav, seevastu veepiiril ämbriga pladistamiseks sellest täiesti piisas!
No ja kui veest villand oli, siis sai ka niisama issi ja Kristoferiga palli taguda ;)
Kuumad ilmad jätkuvad siin veel vähemalt nädala ning loodetavasti jätkub päikest ka issi korporatsiooni suvepäevadeks Ardennides järgmisel nädalavahetusel. Vahetult pärast seda aga lähen koos emmega Eestisse, kuhu jään rohkem kui kuuks ajaks (issi tuleb 10 päeva iljem järele). Kindlasti jõuan selle aja jooksul kõigile oma headele sõpradele ka külla tulla, seega au revoir!