Ristimine vol 2

Lisan veel mõned pildid ristsetelt Jaani kirikus.

Üks tund ühes päevas

Lisaks pidupäevadele - nagu seda on sünnipäev või ristsed - eksisteerivad ka argipäevad, mis aga minu puhul pole sugugi mitte hallid ja ilmetud, vaid toimekad ja kirevad. Selle tõestuseks esitan lühikese kokkuvõtte erinevatest tegevustest, millega ühe tunni jooksul tegeleda saab.

Alustuseks kõlbab alati suurepäraselt riidekapi alumiste sahtlite sisu revideerimine.
Seejärel järgneb aktiivne faas ringikäputamise ja emme-issi tagaajamise näol. Hetkel uurin, ega issi pole end juhuslikult minu eest laua alla peitnud?!

Iga sportliku tegevuse algusesse ja lõppu peavad kuuluma venitusharjutused. Tõsi, minu puhul ületavad need tihti akrobaatika piiri... näiteks kas teie olete võimelised selja tagant pilti tegevale fotograafile poseerima? Mina olen!

Viimase veerandtunni seedin mõtlikult Vana-Kreeka klassikalist skulptuuri meenutavas poosis uusi omandatud kogemusi. Ja muidugi lõunasööki seedin ka, mistõttu saab potil istudes meeldiva kasulikuga ühildada.

Ristimine

Kuna olen juba üle seitsme kuu vana, siis leidsin, et aeg on see patuelu lõpetada ja end korralikuks ristiinimeseks muuta. Mõeldud, tehtud - eelmisel pühapäeval, 17. mail toimuski minu ristimine. Tegelikult toimus sel päevl lausa kaks sündmust: lisaks minu ristimisele ka issi leeritamine.

Tähtsa päeva puhul kutsusin lisaks issile-emmele ka teisi sugulasi ja sõpru ning olin hästi rõõmus, et nõnda palju külalisi tuli! Samuti oli spetsiaalselt mulle õmmeldud imetore valge ristimiskleit - kahju kohe, et ma seda tihedamini kanda ei saa!

Peale issi leeriteenistuse lõppu oligi aeg käes minu ristimiseks. Küll jagus mul seal alles uudistamist!
Eriti tore on veel see, et nüüdseks on mul lisaks oma emmele ja issile veel kaks ristiema - tädi Maarika ja Kadi - ning ristiisa Kaarel.

Pärast ristimist suundusime kõik koos Ülikooli Kohvikusse, et sealsel terrassil päiksepaistes kohvi ja pannkooki maitsta. Loomulikult ei suutnud ma seal hoiduda kiusatusest korraga kõigi vanaemade ja vanaisadega juttu puhuda!

Aitähh kõigile kohaletuleku ja vahvate kingituste eest. Luban teile, et olen edaspidi ikka hea laps ;)

Minu seitsmes sünnipäev!

Juba ongi aeg nii kaugel, kus pidasin oma seitsmendat sünnipäeva. Seekord oli pidu pisut suurejoonelisem- toimus maal vanaema ja vanaisa juures, koos kahe suure koogiga ja kõigi toredate inimestega, kes maal viibisid (vanaema, vanaisa, tädi Jaanika, onu Janek, emme, issi, ja naabrionu Juku).

Traditsioonilise koogipildi tegemiseks asetatakse mind iga kuu millegipärast aina kaugemale. Ei tea millest see võiks küll tingitud olla?

Täiskäik edasi

Minu viimasest blogisissekandest on möödunud üle poole kuu, ent see eetrivaikus ei tähenda veel kaugeltki seda, nagu poleks mul huvitavaid tegevusi olnud. Vahepealse aja jooksul olen teinud märkimisväärseid edusamme - veel enne reisi suutsin vaevalt meetrikese oma pisikeste käte jõul end edasi vedada, ent nüüdseks käputan oma pontsakate kätekeste vehkides juba nagu noor sälg ühest toa otsast teise.



Kohe pärast reisi õnnestus mul end esimest korda ka päris sirgelt jalule ajada. See tegevus meeldis mulle nõnda, et nüüd aina otsin mõne toekat tugipunkti, mille najal saaks end püsti ajada ning seejärel uurida, ega ei ole haardeulatuses mõnd huvitavat objekti, mida hambaga järele katsuda saaks. Tõsi, vahest saadavad mu katsetusi ebaõnnestumised: haare läheb tühja, ise aga kaotan tasakaalu ning lendan kõmava põmakaga vastu maad. Eks selle ehmatuse peale tuleb vahel väike nutujoru ka lasta, aga õnneks on emme-issi ikka käepärast, kes mind sellisel juhul lohutab.

Kui hammastest rääkida, siis kuu ajaga on mul neid juba üksjagu lisandunud ning hetkel näitab hambaseieri osuti juba 8 kiku olemasolu! Loomulikult ei saa neil lasta tühja seista, seetõttu näksin kõike ja kõiki, mis käeulatuses, hetke lemmikud on voodiäär ning ajakirjanduslikud väljaanded (nämmmm!).

Ühekülgne rinnapiimadieet on mul nüüdseks asendunud hoopis rikkalikuma toidulauaga. esimesed katsetused sel alal tegin kartuli- ja porgandipüreega, nüüdseks lisandub aga iga nädalaga menüüsse uusi ja huvitavaid toidukatsetusi. Järgnevaltvõib näha minu esimest kokkupuudet tahke toiduga.

Viimase aja lemmikuks on mul kujunenud lihaga juurviljapüreed, nende peale hakkab suu kohe vett jooksma... :P

Uue ja mõjuva väljendina on minu sõnavarasse ilmunud hüüatus "emmmeeeee". Kasutan ma seda enamasti siis, kui mul on kõht tühi ning meel selle tõttu juba pisut tusane. Kas ma sellega just oma emmet mõtlen, see on hetkel veel kaheldav, aga igatahes ei tule selle hüüatuse järel toitu enam pikalt oodata! Loomulikult ei ole see minu ainukeseks suuliseks eneseväljenduskatseks - pidevalt lisanduvad erinevad häälitused, kiljatused, pruusked ja matsutused, mis kokku annavad juba praeguseks kokku vähemalt mõne Paapua ürghõimu sõnavara taseme.

Kuna viimasel paaril nädalal on siinmail valitsenud ilusad kevadilmad, siis olen püüdnud nii palju kui võimalik väljas viibida. Enamasti seisneb see jalutuskäikudes kevadises Taaralinnas, ent mõnel nädalavahetusel olen ka maal käinud.

Minu reis Portugali

Nüüdseks on juba kaks nädalat möödas sellest ajast, mil Portugalis ringi reisisin ning reisimälestused on piisavalt taheneda jõudnud, et jõuda neid nüüd siia blogisse koos pildimeenutustega üles riputada. Etteruttavalt võin öelda, et tegemist oli igati vahva reisiga ning eriti hea meel oli mul selle üle, et sain nii emme kui issiga kogu aeg koos olla - ja tundub et issile-emmele meeldis ka minuga tegeleda.

Reis sai alguse teisipäeval, 31. märtsil, mil läksime Tallinna Lennujaama, kus kohtusime oma reisikaaslaste - tädi Kadi ja onu Maiduga - ning astusime Saksamaale Frankfurti suunduva lennuki pardale. Lennukis kingiti mulle vahva kurekujuline nukk (kokku sain neid reise peale lausa kolm :) ning lend möödus esimese korra kohta igati kenasti.

Frankfurdist viis järgmine lennuk meid edasi Lissaboni. Kuna oli juba üsna hilja, siis magasin sellest lennust suurema osa maha... Lissaboni saabudes selgus aga kurb tõsiasi, et minu käru oli teel kaduma läinud (tõsi, järgmisel päeval selgus, et see oli jäänud Frankfurti). Kuna aga kell oli juba 1 öösel, siis pidasime paremaks rendiautosse istuda ning pärast pisukest ekslemist jõudsime Setubali linna öömajale.

Järgmisel hommikul jätkasime reisi Algarve suunas. Teel imetlesin rohelist maastikku ja teeäärses kohvikus sain nautida esimesi tõsiselt suviseid päiksekiiri!

Lõunaks jõudsimegi Albufeira linna, kus Alfagari puhkekülas (http://www.alfagar.com/) asuski meie korter. Igatahes mina olin sellest kohast vaimustuses: suured aknad, vaade merele, palmid, rohelus... tõeline puhkus!

Neljapäeval läksime siis ümbruskonnaga tutvuma, sihiks esmalt piirkonna suurim, Faro linn. Linnas tegime väikese autoekskursiooni, pikemalt jalutasime aga ühes kaubakeskuses, kus mulle osteti uus oranž suvekäru. Tagasiteel ostis emme kümme kilo maitsvaid apelsine, mmm! Õhtul tegime koos väikese jalutuskäigu ookeani ääres.

Reede hommikul läksid issi, onu Mait ja tädi Kadi vaatama üht WRC Portugali ralli kiiruskatset mägedes, mina aga jäin emmega koos koju, emme võttis päikest mina aga tsillisin varjus.
Laupäeval sõitsime Lagose linna lähedal asuvasse loomaaeda. Juba väravas oli mul võimalik tutvust teha trobikonna papagoidega.

Loomaaed ei olnud väga suur, ent rohelust täis ning igasugu huvitavaid loomi jagus. Eriti jäi mulle meelde ahvide osakond, mis oli jaotatud erinevateks saarteks, iga saare peal oma ahviliik. Peale loomaaias käiku suundusime Lagose linna, kus jalutasime pisut ringi ja lõunastasime. Tagasi jõudes päevitasime pisut ning õhtul tegime jalutuskäigu läbi Albufeira kesklinna. Linnast naastes sai järjekordselt basseini ääres peesitada ning õhtul ookeani ääres jalutamas käidud.

Pühapäeva tähtsündmuseks oli sõit Faro lähedale Algarve staadionile, kus toimus Portugali ralli viimane etapp. Kuna staadionil oli lärm nõnda kõva, et kõrvadest hakkas virtsavett jooksma, siis piisas mulle vaid pisukesest pilguheidust staadionil toimuvale, enamuse ajast aga jalutasin staadioni ümbruses koos emmega ringi. Aga issi ütles, et oli tõesti lahe olnud!

Esmaspäeval tegime väljasõidu Hispaaniasse. Järgneval pildil oleme emmega minekuvalmis.Hommik algas kahetunnise autosõiduga mööda kiirteed kuni Sevilla linnani. Ilm oli siin veelgi soojem kui rannikul - tervelt 28 kraadi! Kuna issi oli varem Sevillas käinud, siis tegi ta meile lühikese ekskursiooni läbi vanalinna. Sel päeval oli linnas väga palju rahvast, kuna tegemist oli lihavõttenädalaga, mille jooksul iga päev toimuvad suured rongkäigud paljude kostümeeritud osalejatega. Isegi minust pisematel titadel oli päevateemaline kostüüm seljas!

Päris põnev oli igatahes jälgida. Meelde jäid ka sealne vana sigarivabrik, hiigelsuur katedraal, kitsaste käänuliste tänavatega vanalinn ning värvikas Sevilla härjavõitlusareen. Toimekas päev seljataga, naasesime Albufeirasse.

Teisipäeval pakkisime oma asjad ning lahkusime meile juba armsaks saanud korterist Algarves, suundudes Lissaboni poole. Mälestuseks sai tehtud veel pildike meie magamistoa terrassilt.

Enne Lissaboni jõudmist tegime aga peatuse Evora linnas, kus jalutasime linnas ringi ning lõunastasime vägevalt. Õhtuhämaras jõudsime pealinna Lissaboni, kus ööbisime väikeses kämpingumajakeses.

Kolmapäeval tegime ringkäigu Lissaboni kesklinnas. Esmalt jalutasime ringi vanalinnas (Rossios), kust omakorda sõitsime trammiga mäe otsa, kust imetlesime vaadet üle vanalinna. Veel pisut jalutamist ning pärast kohvitamist oligi aeg metrooga tagasi sõita. Ülejäänud osa päevast shoppasin ning peesitasin kämpingus. Et tegemist oli minu sünnipäeva eelõhtuga, siis läksin jõuvarude kogumiseks varakult magama, samal ajal kui teised reisiseltsilised pidasid maha korraliku terrassipeo koos laulu ja tantsuga...

Neljapäev - minu kuue kuu sünnipäev! Kuna Lissabon oli nähtud, siis tegime tiiru linnalähedastes kohtades. Esmalt sõitsime Lissaboni lähedasse Sintra mägilinna, vaatamaks sealset kuningalossi. Sealt viis tee edasi Cabo da Roca neemele, mis olevat Euroopa kõige läänepoolsem punkt. Vahepeal sai autos porgandit närida.

Ning kui seegi koht nähtud, siis läksime Estorili ringraja kaudu tagasi Lissaboni, tehes peatuse Belemi linnaosas. Belemis jalutasime pisut jõe kaldal ning pidasime reisi lõpetuse ja minu sünnipäeva puhul piduliku õhtusöögi. Siiks suundusime tagasi kämpingusse, kus toimunud sünnipäevast ma juba siin blogis kirjutasin.

Reede varahommikul algas meie tagasitee. Juba kell pool seitse olime lennujaamas ning aega polnud palju - kiiruga saime veel viimastena lennukile. Tagasilend sujus juba paremini, sest olin tulekul lendamisega harjunud ning nüüd terve lend päris rõõmsas tujus. Vahemaandumisel Frankfurdis oli meil piisavalt aega, et lennujaamast linna sõita ning kevadises Frankfurdi vanalinnas tunnike jalutada. Ning juba tuligi lõpusirge - turvakontroll, minel väravasse, minek lennukile, kaks tundi mängulusti, maandumine emme süles ning... aknast paistiski Tallinna lennujaam. Reis oli edukalt läbi saanud! Ning nagu emme-issi kinnitasid, sain ma selle reisi ajal palju osavamaks, küllap see rohkest päikesest, apelsini vitamiinidest ning põnevatest kohtadest tuli!

Minu poole aasta juubel

Tere kõik mu pisikesed ja suured blogifännid! Loodetavasti ei ole minu mitmenädalane blogist eemalviibimine teid liialt ära kohutanud. Etteruttavalt võin öelda, et see aeg on mul läinud igati vahvalt ja põnevalt. Kõige suuremaks sündmuseks sellel alal oli kahtlemata reis Euroopa teise otsa Portugalimaale koos emme-issi, tädi Kadi ja onu Maiduga. Kuna aga selle reisi muljed on üks pikemat sorti jutt, siis tõttan nüüd sündmustest ette ja pajatan esmalt oma 6 kuu ehk siis poole aasta sünnipäevast, mis juhuse tõttu leidis aset reisi viimasel õhtul Lissabonis.

Väärikale tähtpäevale kohaselt kestsid sel korral sünnipäevapidustused koguni kaks päeva - esimesel päeval lõbusa terrassipeona hilisööni,mis kulmineerus Tibujänku tantsuga keskööl :) ning teisel päeval, nagu viimastel kuudel juba traditsiooniks saanud, ilmestas sünnipäevaõhtut suur kook, eriti šokolaadine vastavalt emme ja minu maitsele (noh et saaks oma pontsakad näpukesed ikka sügavale tordi sisse suruda, mmm!!!). Munadepühale ja portugali tordimaitsele kohaselt ei puudunud koogilt rikkalikud kaunistused.

Kui tort laual ja kuus küünalt süüdatud, siis võiski pisut poseerida ja usinale puhumis-koogihävitustööle asuda. Juhhei!

Ning lõpetuseks veel väike fotosessioon tädi Kadiga.

Sellega oli sünnipäeva ametlik osa lõppenud. Järgnes Une-Mati ametlik vastuvõtt, samas kui teised reisiseltsilised lustlikku pidu jätkasid ;)