Mina mõnulesin suurema osa ajast oma turvatoolis, vahepeal silma looja lastes.
Eriti tore oli see, et kohtusin peol oma voodinaabri Henriga Toomemäe aegadelt, kellega oleme sündinud koguni samal päeval.
Üllatas see, kui tublisti Henri oli vahepeal kasvanud, sest sündides oli ta minust kõvasti pisem.
No comments:
Post a Comment