Aga kõigest järgemööda. Kuna issil tuleb sel aastal käia kahel korral Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa Parlamendi istungeid jälgimas, siis lunisin issit, et ta mind ja emmetki sedakorda kaasa võtaks. Lunimine läks edukalt ning esmaspäeva, 19. oktoobri varahommikul asusimegi teekonnale. Esmalt tegime põike Charleroi lennujaama, kus panime külasolnud tädi Karini lennukile ning seejärel võis sõit läbi hommikuse Belgia alata. Ühe hooga sõitsime läbi tervelt 4 riiki - lisaks Belgiale Luksemburgi, Saksamaa ja Prantsusmaa, kuni jõudsimegi lõunaks oma hotelli Saksamaal Offenburgis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Strasbourgist. Saatsime issi kenasti tööle edasi ning ise jäime Offenburgi linna avastama. Õhtul, kui issi tagasi jõudis, tegime juba kõik üheskoos linnas väikese ringkäigu ning istusime mõnusas Saksa õlletoas, kus ma näiteks oma lemmiku - puidust kopakopahobu - avastasin!
Ka terve teisipäeva veetsime me Offenburgis, seevastu kolmapäeva pärastlõunal tegime terve perega väljasõidu ca 60 km eemal Schwarzwaldi mägede jalamil asuvasse Freiburgi linna, kus parajasti toimus sügislaat koos sinna juurde kuuluva laadatingeltangliga. Minu eriliseks lemmikuks kujunes - otse loomulikult - suur kopakopakarussell, kust suutsin lahkuda alles peale neljandat tuuri (esimese kolme lõppedes teatasin häälekalt oma soovist sõitu jätkata). Peene preilina oli mul loomulikult kaasas ka oma turvatöötaja emme või issi näol.
Peale laadamelu oli üpris kosutav Freiburgi kesklinnas ringi jalutada, raekoda imetleda ning linna peatänaval Brüsseli viimaseid sügismoode demonstreerida . All pildil näete mu uhket talvekasukat, mille nägemine paneb isegi Brüsseli paljukogenud seltskonnadaame käsi kokku lööma ning que belle fille õhkama.
Neljapäeva õhtuks sai issi töönädal läbi ning selle puhul tegime kõik koos väikese ringkäigu Strasbourgi kesklinnas. Õhtu oli jahe, ent selge ning kesklinn nägi välja nagu väike nukuasula oma pisikeste poekestega ning hiigelsuure katedraaliga, mille ees ma siin pildil poseeringi.
Sügisõhtud lähevad varakult pimedaks, ent Strasbourgis on ka pimedus väga ilus. Igatahes emme haaras kohe fotoaparaadi ja asus laternavalguses oma fotograafiandeid viimistlema!
Reede lõuna ajal pöörasime auto ninaotsa põhja ning asusime läbi vihmaseks tõmbunud Vogeesi mägede kodu suunas teele. Esimese hooga sõitsime siiski vaid Saksamaale Saarbrückenisse, kus oli meie esimene ööbimiskoht. Laupäeva hommikul jätkus reis Luksemburgi. Siin pildil poseeringi koos emmega Luksemburgi läbiva sügava kanjoni (Grundi) ääres.
Kuna Luksemburg on suurhertsogiriik, siis loomulikult väisasime ka hertsogi lossi, et viia hertsogile terviseid Belgia kunnilt. Tundub, et masu ning seagripp on juba laastamas ka Luksemburgi - nimelt seisis lossi ees tavalise kahe vahimehe asemel ainult üks (ehk siis tervelt 50 % Luksemburgi armee koosseisust :).
No comments:
Post a Comment