Minu maikuu suursündmuseks oli kahtlemata reis koos issi ja emmega Lõunamaale, täpsemalt Kreekasse Korfu saarele. Nii minu kui ka emme jaoks oli see esimene kord Kreekamaal käia ja ega issigi seal enne väga palju polnud viibinud - uudistamist seega kui palju. Et aga ühe käimisega kohe mitu reisi teha, siis otsustasime esmalt sõita perega Saksamaale Walsrodesse, et käia külas onu Ulfil ja tädi Dietlindil, et siis sealtsamast Hannoverist juba Korfule lennata.
Meie reis algaski reede, 21. mai varahommikul sõiduga Brüsselist Walsrodesse. Tee müüdus nagu lennates ning juba kl 10 hommikul olimegi Walsrodes. Ja puhata polnud meil mahti - kuna onu Ulfi lemmikhobiks on lennukid, eriti aga purilennukid, siis suundusimegi peale väikest hommikueinet kohalikule lennuväljale, et neid uudistada.
Lennukid vaadatud, saatsime onu Ulfi purilennukil lennureisile, ise aga läksime sealsamas lähedal asuvasse Hodenhageni safariparki. Tegemist oli suure pargiga, kus sai esmalt bussiga sõita läbi erinevate maailmajagude loomastikku kujutava pargi. Keda me seal kõike ei näinud - küll pistis kaelkirjak pea bussiuksest sisse, küll jalutasid mööda ninasarvikud, lõvid, tiigrid... vahetevahel tegi buss ka peatusi, kus sain näiteks kitsedega sõprust sobitada.
Pärast bussireisi oli võimalik asuda pargi ülejäänud osasid avastama. Kogu kompleks oli päris suur, hõlmates nii lõbustusparki, kus sai niipalju kui süda lustis erinevatel atraktsioonidel sõita (tõsi, paljude jaoks olin veel natuke väike, aga järgmisel aastal löön juba suurema innuga kaasa!), aga ka väiksemate loomade ja lindudega lähemalt tutvust teha. Minu konkurentsituks lemmikuks kujunes ahviala, kus sai pärdikutele peaaegu et pai teha! 
Nõnda mööduski esimene reisipäev ning õhtul oli aeg end varakult magama seada, kuna juba laupäeva hommikul ootas meid ees lennureis Korfule. Sellest aga kirjutan ma pikemalt juba reisikirja järgmises osas.
No comments:
Post a Comment