Issi sünnipäev

Sellel nädalal olen põhiliselt tegelenud sisseelamisega Brüsseli eluolusse. Esimeste muljete põhjal võin öelda, et Brüssel on elamiseks täitsa mõnus paik - näiteks on siin päris palju mänguväljakuid, kus saab nii liumäest alla lasta kui ka kiihobu seljas end jõnksutada.

Meie praegune koduke on veel üsna tilluke, ent olen ka seal oma mugavaks äraolemiseks sobivad kohad leidnud. Nõnda näiteks meeldib mulle väga arvutilaua tool, kus on mõnus end vahest lihtsalt sirakile visata.
Teisipäeval oli mul üks tähtis päev: issi sünnipäev. Kui tavaliselt tehakse sünnipäevaks kenasti pakendatud kingitusi, siis minu kingitus oli eriline - nimelt otsustasin issi sünnipäeva puhul kõndima hakata! Püsti seisnud ja üks-kaks sammu olen teinud varemgi, ent sedakorda võtsin juba usinamalt ringitatsamise käsile. Igatahes issil oli minu kingi üle väga hea meel!

Issi sünnipäeva tähistamiseks läksime kogu perega lähedalasuvasse brasseriisse pidulikult õhtust sööma. Kuna kõik täiskasvanute söögid pakuvad mullegi huvi, siis kandideerisin ka mõnele lihatükile ning need olid tõesti maitsvad.

Kindlasti olete kuulnud sellest, et Euroopas ja eriti Brüsselis toime tulemiseks on vajalik hea suhtlemisoskus ja tugev lobitöö tegemise võimekus. Mis minusse puutub, siis sellest võimekusest mul küll puudus ei tule, pigem vastupidi - iga päev pakub mulle uusi võimalusi mõne suhtluspartneri leidmiseks. Eriliseks lemmikuteks (ja see tõmme on vastastikune) on mul kujunenud neegrinaised koos pisikeste lastega metroos, kõik müüjad ja teenindajad ning Belgia pensionärid. Allpool näitangi pilti sellest, kuidas esitasin naaberlaua pensionäridele taidlusetteaste "Tango kahele toolile", mis võeti vastu tormiliste ovatsioonidega (nagu pildiltki näha)!

Järgmisel päeval jätkasin oma kõndimisoskuste lihvimist, sedakorda terrassil. Kui tavaliselt öeldakse, et inimene kõnnib kolmel jalal alles kõrges vanaduses, siis minul jäi see mobiilsusetapp just kahel ja neljal jalal käimise vahele.

Minu esimesed jalutuskäigud Brüsselis ja Brügges

Niipea kui olin Brüsselisse jõudnud, hakkasin ma kohe omale külalisi külla kutsuma. Nimelt saabusid juba päev pärast meie kohalejõudmist meile külla minu ristiema tädi Kadi koos oma reisikaaslaste Maidu, Franki ja Andrusega. Meeste reisisihiks oli Holland, kus külastasid motokrossi MMi etappi Eindhoveni lähedal. Seevastu meie pere koos tädi Kadiga kasutas esimest nädalavahetust Brüsseliga tutvumiseks ning väljasõiduks Brügge linna.

Laupäeval jalutasime issi juhatamisel mööda Brüsseli kesklinna - käisime raekoja platsil, vaatasime pissivat poissi ja tüdrukut ning maitsesime isegi Belgia rahvustoite - merekarpe ja friikartuleid.

Minu lemmikliikumisviis on endiselt issi kukil kulgemine ning kuna Brüssel on maailmalinn, siis kandsin vahelduseks ka edevaid päikseprille.

Emme ja tädi Kadi olid lausa võlutud kohalikust magustoidust - Liege vahvlitest - mis on eriti maitsvad vahukoore, maasikate ning šokolaadiga mmmm!

Pühapäeva sisustasime väljasõiduga Brüsselist ca 100 km kaugusel asuvasse Brügge linna. Tegemist oli umbes Tartu-suuruse linnaga, kus sarnaselt Tallinnale oli säilinud keskaegne vanalinn, mida ilmestasid pisikesed kohvikud ja kõiksugu vahvad nurgatagused. Kuna Brügge oli keskajal tähtis kaubasadam, siis on sellest ajast linnas säilinud arvukaid kanaleid, mistõttu Brügget vahetevahel ka Põhjamere Veneetsiaks hüütakse. Tänapäeval asub mererand ja -sadam linnast ca 20 km kaugusel, sealsamas asuvad ka mitmed väikesed kuurortlinnad, mida me seekord küll vaatame ei jõudnud. Tegelikult on Brügge ka tänapäeval kaubasadam - tema sadamalinnaosa Zeebrugge on Euroopa kõige suurem uute autode transpordi sadam. Seega kui sõidate mõne Jaapanis, Koreas või USAs toodetud masinaga, siis on see suure tõenäosusega just nimelt Brugge kaudu teieni jõudnud!

Allpool siis ka paar pilti - esmalt vanast gildihoonest, seejärel ka Brugge kuulsatest kanalitest.

Pühapäeva õhtul jõudsid Hollandi reisusellid taas Brüsselisse tagasi, mistõttu korraldasime korteri terrassil ühe mõnusa küünlavalgusõhtu.
Ning lõpetuseks ka väike perepilt tädi Kadi kingitud särkidega!

Bonjour, ici Bruxelles!!

Tere mu kallid sõbrad!

Nagu te pealkirjastki näete, olen ma alates augusti lõpust koos emme ja issiga europealinna asukas. Esimene nädal võõral maal oli ülimalt toimekas, mistõttu tekkis ka minu blogimisse pikem paus sisse, mida ma nüüd usinalt parandama hakkan.

Iga reisi lahutamatuks osaks on reisiettevalmistused ning kolimispaanikast ei pääsenud meie peregi.

Kuna meie Tartu korterisse tulid üürnikud, siis pidime kõik kapid puhtaks kraamima ning mind rakendati sealjuures eriti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse pugemisel (või õigemini võtsin ma selle ise ilma rakendamata ette).

Ning jõudiski kätte neljapäev, 27. august - meie ärasõidupäev. Terve hommik oli veel sagimist täis, ent lõuna ajal suundusime Tartu lennujaama, kus algas minu õhureis kaugele maale. Mind tulid saatma ka vanaema ja vanaisa ning onu Aivar, seega oli mul tegevust kui palju.
Lennuväljal ootas meid Estonian Airi lennuk, mis toimetas meid esmalt üle hilissuvise Eestimaa Rootsi pealinna Stockholmi. Seal oli mul ümberistumiseks poolteist tundi aega, mille veetsin mõnuga äriklassi salongis tšillides.

Ka meie teine lennuhüpe kulges otsekui linnutiivul ning pisut väsinuna, kuid õnnelikult olimegi õhtuks Brüsselis.

Esimese õhtu veetsime hotellis, kus sai suures voodis hullata ja reisiväsimust välja puhata.

Ent juba järgmisel päeval asusime elama oma ajutisse korterisse Foresti linnaosas. Tegelikult ei ole ka see veel meie päriskodu, kuna sobiva elamispinna otsingud veel käivad, ent hiljemalt septembri lõpuks peaksime me olema end siin enam-vähem statsionaarselt sisse seadnud.

Minu 10. sünnipäev

Kuu aega möödus märkamatult ja vahetult peale issi-emme pulmapidu jõudis kätte ka minu 10. kuu sünnipäev. Lisaks traditsioonilisele sünnipäevakoogile olid mu sünnipäevakülalisteks tädi Dietlind ja onu Ulf Saksamaalt, kes ei tüdinud mind hüpitamast ja mängisid vilepillidel mulle sünnipäeva puhul isegi toreda pilliloo!

Veel suvepausist

Nädal tagasi käisin koos emme-issiga Tallinnas ning loomulikult ei puudu ühegi korraliku Tallinnas-käigu juurest visiit sealsesse loomaaeda. Minu jaoks oli see juba teine loomaaias käik - eelmisel sügisel sai käidud Riia loomaaias. Erinevalt tollasest käigust jätsid seekord loomad mulle juba hoopis tõsisema elamuse. Tunnistada tuleb sedagi, et iga jalutuskäiguga hakkab mulle üha enam ja enam issi kukil ratsutamine meeldima ;)
Ja kui emme on koos minuga pildil, siis on pilt eriti ilus, eks veenduge ise!

Vahetult pärast pulmi käisime Nõos tädi Jaana ja onu Tarmo juures külas. Suures minekutuhinas ununes mu jalutusvanker Tartusse, aga ideemeistrist issi jaoks polnud see üldse probleemiks - nimelt sisustati mulle mõnus magamisase ajakärusse, kus ma ülivägamõnusalt kiikudes ja taevatähti vaadates unele jäin...

Postituse lõpetuseks üks issiga tehtud koeruspilt ka.

Teguderohke suvepaus

Minu blogijuttudesse tuli sisse terve kuuajane suvepaus, mis tähendas seda, et olin aktiivselt muude tegevustega hõivatud ning ei saanud eriti mahti kirjatööga tegeleda. Õnneks on mul aga olulisematest sündmustest olemas toredad pildid, mis aitavad minulgi möödunud kuu aja jooksul toimunut meenutada.

Kindlasti oli üheks suve suursündmuseks minu issi ja emme pulmapidu. See oli aga sedavõrd suur ettevõtmine, et ei mahtunud minu pisikesse blogisse kuidagimoodi ära, mistõttu jätan selle kajastamise emme ja issi hooleks. Kuuldavasti olevat seal tehtud palju pilte ning vändatud lausa filmigi, seega jään ootama, millal küll seda näha saan - osalesin seal ju minagi.

Suve konkurentsitult kõige vahvam tegevus on väljas hullamine ning vaatamata muutlikule ilmale olen saanud seda nii vanaema-vanaisa juures Põlvamaal kui ka vanavanaema juures Mulgimaal teha. Eriti mõnus on istuda sõstrapõõsa all ja otse põõsast marju põske pista. Üleüldse on mu söögisedel viimase kuu aja jooksul oluliselt pikemaks veninud, hõlmates lisaks sõstratele uute tulijatena arbuuse, meloneid, kartuleid, kurke, porgandeid, herneid, õunu, tikreid, kapsast, kanaliha...

Juuli lõpus käisin Setomaal Seto kuningriigi päevadel, mis sellel aastal olid samal ajal issi korporatsiooni suvepäevadega. Minu arvates oli mõlemal üritusel jumet - esimesel neist sai mööda laadamelu ringi tuuritada, suvepäevadel oli aga minuealisi lapsi terve trobikond, mistõttu sain kogu oma võhma ulatuses nendega trallitada. Esimesel pildil hullangi koos sõbranna Liisega (kes muuhulgas õpetas mulle selgeks vankri otsa ronimise nipi ;)

Teisel pildil on aga näha, kuidas mul õnnestus oma kutsmobiilile igati džentelmenlik kutsar leida.

Suvekuistest tegemistest

Suvi laiutab üle Tartu linna ning peale Soome turistide ja korterit otsivate üliõpilashakatiste ei ole just palju rahvast linna suve veetma jäänud. Sellegipoolest olen koos issi ja emmega valdava aja linnas... aga mis me siis siin teeme? Variante on mitmeid - esmalt aidata issil hommikul end tööle minemiseks riidesse panna:

toetada emmet pesupesemisel:

seejärel tõsta mänguasjakastist välja kõik oma mänguasjad ja jaotada need ühtlaselt üle suure toa põranda:
käia kaubamaja mänguplatsil kiikumasning õhtul teha mõni külaskäik, näiteks nagu eile vanavanaema ja onu Jüri juurde: