Issi sünnipäev

Sellel nädalal olen põhiliselt tegelenud sisseelamisega Brüsseli eluolusse. Esimeste muljete põhjal võin öelda, et Brüssel on elamiseks täitsa mõnus paik - näiteks on siin päris palju mänguväljakuid, kus saab nii liumäest alla lasta kui ka kiihobu seljas end jõnksutada.

Meie praegune koduke on veel üsna tilluke, ent olen ka seal oma mugavaks äraolemiseks sobivad kohad leidnud. Nõnda näiteks meeldib mulle väga arvutilaua tool, kus on mõnus end vahest lihtsalt sirakile visata.
Teisipäeval oli mul üks tähtis päev: issi sünnipäev. Kui tavaliselt tehakse sünnipäevaks kenasti pakendatud kingitusi, siis minu kingitus oli eriline - nimelt otsustasin issi sünnipäeva puhul kõndima hakata! Püsti seisnud ja üks-kaks sammu olen teinud varemgi, ent sedakorda võtsin juba usinamalt ringitatsamise käsile. Igatahes issil oli minu kingi üle väga hea meel!

Issi sünnipäeva tähistamiseks läksime kogu perega lähedalasuvasse brasseriisse pidulikult õhtust sööma. Kuna kõik täiskasvanute söögid pakuvad mullegi huvi, siis kandideerisin ka mõnele lihatükile ning need olid tõesti maitsvad.

Kindlasti olete kuulnud sellest, et Euroopas ja eriti Brüsselis toime tulemiseks on vajalik hea suhtlemisoskus ja tugev lobitöö tegemise võimekus. Mis minusse puutub, siis sellest võimekusest mul küll puudus ei tule, pigem vastupidi - iga päev pakub mulle uusi võimalusi mõne suhtluspartneri leidmiseks. Eriliseks lemmikuteks (ja see tõmme on vastastikune) on mul kujunenud neegrinaised koos pisikeste lastega metroos, kõik müüjad ja teenindajad ning Belgia pensionärid. Allpool näitangi pilti sellest, kuidas esitasin naaberlaua pensionäridele taidlusetteaste "Tango kahele toolile", mis võeti vastu tormiliste ovatsioonidega (nagu pildiltki näha)!

Järgmisel päeval jätkasin oma kõndimisoskuste lihvimist, sedakorda terrassil. Kui tavaliselt öeldakse, et inimene kõnnib kolmel jalal alles kõrges vanaduses, siis minul jäi see mobiilsusetapp just kahel ja neljal jalal käimise vahele.