Terve aed me mängumaa

Belgia suvi - soe, ent vahel siiski lämbe ja niiske koos vihmahoogudega - on nüüdseks Brüsselisse jõudnud ning sellega on minu päevastesse tegemistesse lisandunud ka aiatööd emme juhtimisel. Kõik aiatööks vajalik alates kastekannust kuni reha ja aiahargini on mul ka olemas, seega ei jäägi midagi muud üle, kui esmalt veekraanist kastekann täis lasta...
... ja siis kannuga roosidele vett valada.

Tänu emme korduvatele reididele Midi turule ja aianduskeskustesse on meil ka mitmeid erinevaid potililli, mida me siis kas aknalauale potti või siis peenrale istutame.

Ning kui lill on istutatud, siis tuleb ka mulla kobestamine tõsisemalt ette võtta!

Nagu näete, olen aiatööde osas juba päris kibe käsi ja saan suvel maal vanaema juures pea kõigis töödes juba kaasa aidata.

Oma blogis olen ma põhiliselt kirjeldanud oma ringreise, aga reiside vahele on jäänud ka muid tegemist ning niisama suuremaks ja asjalikumaks kasvamist. Minu sõnavara on nüüd juba vähemalt 50-60 sõna ning peaaegu et iga päev lisab mõne uue väljendi juurde.

Tihti ei ole need sõnad kõigile ehk esimesel korral arusaadavad, ent kui pisut juurde žestikuleerida ning ilmekaid näoväänamisharjutusi teha, siis peaksid mu tahtmised küll kõigile selgeks saama. Tänu reisil nähtule on mu sõnavaras nüüd sõna "ahh" (ahv) ning vahel ka "tsitsipaa" (sipelgas), jalutamas käimisega tuli juurde esimene liitsõna - "autotee", õhtusest heauneraamatust on mulle tuttavad "nänni" (jänes) ja "baa" (vaal). Aga kel huvi minu sõnavaraga vahetult tutvust sobitada, siis need on alati teretulnud meie Brüsseli kodukesse ning juba õige varsti (ehk siis täpselt kuu aja pärast) on meie pere ka Eestimaale suvepuhkusele oodata. Auaa!

Eliise reis Lõunamaale, III etapp

Meie Kreeka-reis ei piirdunud mitte üksnes rannas peesitame ja külavahel promeneerimisega. Selleks, et Kreekast, täpsemalt Korfu saarest paremat ülevaadet saada, tegime me ka kaks väljasõitu - esmalt ühe laevareisi mööda saare põhja- ja idarannikut ning seejärel meie reisi viimasel päeval autoretke saare keskossa.

Korfu saar ei ole iseenesest väga suur, olles pindalalt umbes võrdne poole Hiiumaaga. Küll aga on saar küllaltki mägine ning põhja-lõuna suunas piklikult välja venitatud. Tänu saare populaarsusele turismisihtkohana on kohapeal võimalik valida kümnete erinevate väljasõitude vahel. Emme ja issi planeerisid alguses sõita vaatama saarest vaid mõne kilomeetri kaugusel olevat Aöbaaniat, ent kuna see oleks olnud palava ilmaga mulle üsna väsitav, siis valisime lihtsama variandi, milleks oli laevareis mööda ranniku äärt.

Reis algas hommikul paarikümneminutilise bussisõiduga Kassiopi sadamasse, kus me astusime mõnusalt pooltühja laeva pardale. Vesi oli nii sini-sinine ning uudistamist mul pardal jagus.
Ja läkski sõit lahti. Esimene tunniajane sõiduots viis meis väikesesse sadamasse saare idarannikul, kus sai natuke ringi jalutada.

Järgmine sõiduots viis meid kaljude juurde, kus issi sai kaljukoobastesse ujuda, mina aga niisama vaateid imetleda.

Veel natuke sõitu ja olimegi Nissakis, kus oli just paras aeg teha üks korralik siesta ning süüa lõunat, et päevast väsinuna laevaga alguspunkti tagasi sõita.

Reisi viimaseks päevaks rentis issi auto ning tee viis meid saare keskossa. Esmalt jõudsime me Paleokastritsasse, kus oli samuti maaliline sadam, et veel suuremat muljet avaldas mulle parkimisplatsi kõrval ringitatsanud lambakari. Kui nüüd päris aus olla, siis lambaid ma natuke kardan, aga nii umbes meetri kauguselt on neid ikka lahe imetleda, eriti kui igal lambal veel heledat külinat tegev kelluke kaelas on...

Edasi sõitsime me saare keskosas asuvale vaateplatvormile, nn "keisri troonile", kust avales suurepärane vaade peaaegu tervele saarele. All pildil paremas nurgas on näha ka saare kõrgeim tipp, Pantokratori mägi, kuhu ma küll ise ei jõudnud, ent kus issi motorolleriga siiski ära käis. Nagu näete, on siia pildile terve reisiseltskond täies koosseisus ära mahtunud.. siis veel tunnike jalutuskäiku Korfu pealinnas Kerkyras ning tagasisõit hotelli, et õhtul kohvreid pakkima hakata.

Ning oligi kätte jõudnud aeg tagasi lennata... tuleb tunnistada, et puhkamine pole ka mitte alati kerge tegevus ning seetõttu oli nädal aega just paras aeg, et kohalikud vaatamisväärsused ära näha ning tubli annus päikesesooja kaasa saada. Kusjuures issi oli kohe nii tubli, et osales juba järgmisel päeval peale Brüsselisse tagasi jõudmist Brüsseli 20 km jooksul! Meie tagasitulekuga läks ka ilm Brüsselis pisut soojemaks, samas tuleb ka aeg-ajalt ikka vihma. Aga selline see siinne kliima juba kord on!

Eliise reis Lõunamaale, II etapp

Reisi teine päev, laupäev, kuluski põhiliselt reisimisele: hommikul sõit lennujaama, kus selgus, et lennuk tuleb kaks tundi hiljem, seejärel 2,5 tundi lendu ning veel tund hotelli jõudmiseks. Pidasin selle teekonna siiski kenasti vastu, sest uudistamist jagus piisavalt. Korfu saar tervitas meid tõeliselt suvise ilmaga ning etteruttavalt võib öelda, et ilm ei vedanud meid kuni reisi lõpuni alt, andes meile terveks nädalaks päikesepaistet ja sooje päevi-õhtuid.

Meie hotell asus Korfu saare põhjakaldal Acharavi külas. Issi-emme olid hotelli valides soovinud rahulikku perepuhkuse kohta otse rannas ning nendele kriteeriumitele vastas hotell igati. Lisaks rannale, kus ma esimesed päevad ohjeldamatult liivaga möllata sain, oli seal ka suur mänguplats, kus sain teiste lastega koos mööda atraktsioone turnida. Esimestel päevadel me väga palju veel ringi ei käinud, veetes aega pigem rannas energiat tankides ja liivas möllates.

Kuna merevesi oli veel jahedavõitu ning pealekauba üsna kibedasti soolane, siis avasin oma suplushooaja hotelli lastebasseini ääres. Vesi selles oli kodusest vanniveest pisut jahedam ning seetõttu suhtusin basseinis sulistamisesse veel kahtlevalt, aga ka basseiniserval istumisega ning eriti kastekannust veega ülevalamisega sai ka basseinimõnud täiel määral kätte. Ning kui veel elu esimene jäätis kätte anti, siis võis elu täitsa lilleks lugeda.

Kui suvine leitsak pärastlõunal liialt pealetükkivaks muutus, siis läksime külakeskusesse, et mõnes mõnusas kohvikus puude vilu nautida. Üheks minu lemmikkohaks kujunes Sidrunisalu kohvik, mis, nagu nimigi ütleb, kujutas endast sidrunipuudega täidetud aeda. Oi mis lõbu siis sealt võis leida, alates sidrunite pesemisest purskkaevus, käed küünarnukkideni märjad....

... kuni sidrunikalluri juhi vastutusrikka, ent õilsa ametini.

Ühesõnaga, elu nagu Pühajärve puhkekodus! Parasjagu peale õhtusööki leidsime alati aega ka päikeseloojangu vaatamiseks, mis rannast tohutult kaunilt kätte paistis!

Puhkuse viimastel päevadel tegime ka kaks väljasõitu - esiteks ühe poolepäevase laevareisi ja teiseks ringsõidu rendiautoga saare keskusesse. Aga need pajatused on juba järgmise postituse teema.

Eliise reis Lõunamaale, I etapp

Puhh-puhh.. puhusin nüüd taas tolmu oma blogilt ära, mis oli sinna vahepealse kuu aja jooksul omatahtsi tekkinud. Tõepoolest, jälle on minu juttudesse pikem paus sisse tulnud ning seda kohe mitmel põhjusel - esimene põhjus on kindlasti see, et olen nõnda palju mööda ilma ringi reisimas käinud, sinna juurde aga tulid ka muud takistused nagu näiteks fotoka juhtme kadumaminek ja avuti rikkiminek... aga need on nüüdseks möödanik ja nüüdseks saan jällegi oma viimatistest tegevustest pajatada.

Minu maikuu suursündmuseks oli kahtlemata reis koos issi ja emmega Lõunamaale, täpsemalt Kreekasse Korfu saarele. Nii minu kui ka emme jaoks oli see esimene kord Kreekamaal käia ja ega issigi seal enne väga palju polnud viibinud - uudistamist seega kui palju. Et aga ühe käimisega kohe mitu reisi teha, siis otsustasime esmalt sõita perega Saksamaale Walsrodesse, et käia külas onu Ulfil ja tädi Dietlindil, et siis sealtsamast Hannoverist juba Korfule lennata.

Meie reis algaski reede, 21. mai varahommikul sõiduga Brüsselist Walsrodesse. Tee müüdus nagu lennates ning juba kl 10 hommikul olimegi Walsrodes. Ja puhata polnud meil mahti - kuna onu Ulfi lemmikhobiks on lennukid, eriti aga purilennukid, siis suundusimegi peale väikest hommikueinet kohalikule lennuväljale, et neid uudistada.

Lennukid vaadatud, saatsime onu Ulfi purilennukil lennureisile, ise aga läksime sealsamas lähedal asuvasse Hodenhageni safariparki. Tegemist oli suure pargiga, kus sai esmalt bussiga sõita läbi erinevate maailmajagude loomastikku kujutava pargi. Keda me seal kõike ei näinud - küll pistis kaelkirjak pea bussiuksest sisse, küll jalutasid mööda ninasarvikud, lõvid, tiigrid... vahetevahel tegi buss ka peatusi, kus sain näiteks kitsedega sõprust sobitada.

Pärast bussireisi oli võimalik asuda pargi ülejäänud osasid avastama. Kogu kompleks oli päris suur, hõlmates nii lõbustusparki, kus sai niipalju kui süda lustis erinevatel atraktsioonidel sõita (tõsi, paljude jaoks olin veel natuke väike, aga järgmisel aastal löön juba suurema innuga kaasa!), aga ka väiksemate loomade ja lindudega lähemalt tutvust teha. Minu konkurentsituks lemmikuks kujunes ahviala, kus sai pärdikutele peaaegu et pai teha!

Nõnda mööduski esimene reisipäev ning õhtul oli aeg end varakult magama seada, kuna juba laupäeva hommikul ootas meid ees lennureis Korfule. Sellest aga kirjutan ma pikemalt juba reisikirja järgmises osas.

Naana Brüsselis

Nagu ma juba oma eelnevas postituses kirjutasin, olid mul vahetult enne volbriaegset Eestis-käiku külalised Eestist - täpsemalt linnavanaema Pille (ehk siis minu keeles "naana") ning tädi Kadi. Kuna vahetult enne nende reisi varjutas Euroopa taevast suur tuhapilv, siis olin pisut mures, kas reisusellid ikka kohale jõuavad, aga täpselt nende tuleku ajaks oli taevas selginenud ning tee meie majakesse oli avatud.

Algselt oli meil plaan minna Hollandisse lillefestivalile, ent erinevatel põhjustel jä see plaan katki ning alternatiivina võtsime ette hoopis Genti suure lillefestivali Floralieni külastamise. Tegemist oli iga viie aasta järel toimuva suure lillenäitusega, mida sel korral oli avama saabunud lausa Genti sõpruslinna Tallinna linnapea Edgar isiklikult. Olime valmistunud suuremaks tunglemiseks, aga tegelikult oli seal päris mõnus jalutada (ring näitusehallis oli 2 km pikk) ning hiigelsuuri lillekaunistusi vaadata. Emme tegi seal ka hulgaliselt pilte ning niipea kui ma need issi fotokast kätte saan, siis panem nõned neist ka teile siia imetlemiseks üles.


Et ilm oli ilus, siis veetsin palju aega aias, kus sai nii aiamajakese ees vanaemaga kohvilaua katmist harjutada kui ka terrassijoonistusi viljeleda.

Sõbranna Annaliisa külaskäik

Nagu paljud teist juba teavad, käisin ma koos emmega volbripidustuste ajal Eestis (enne seda olid meil veel külas vanaema ja tädi Kadi, aga sellest kirjutan ma pisut hiljem) ning Eestist tagasi tulles tulid meiega kaasa ka kevadhooaja viimased kauged külalised Eestist- minu sõbranna Annaliisa oma emme AnneLy ga.

Juba Tallinna lennujaamas leidsime endale piisavalt lõbusat tegevust lastenurgas.

Lennureis kulges plaanipäraselt ning varsti olimegi Brüsselis, kus issi meid juba lennujaamas ootas...

ja peale väikest bussisõitu olimegi kodus, kus mäng ja trall võis alata ja kesta terve nädala.

Lisaks mängule ja trallile mahtus sellesse nädalasse veel nii mõndagi:

* traditsiooniline "turistikas" kesklinnas, kus me väisasime juba tuutavaks saanud vaatamisväärsuseid.

* Brüsseli Mudila raames Anoushka kaheaasta sünnipäeva tähistamine;

* Euroopa päeva pidustused, millest oli juttu juba eelnevalt;

* Midi turul ja kohalikul brocant'il käimine,

* mitmed mänguväljakukülastused, ning paras ports üksteisega arvestamise ja asjade jagamise õppimist.

Nüüdseks on kallid külalised juba kodus tagasi ja meie hakkame vaikselt valmistuma järgmisel nädalalõpul algavaks reisiks Saksamaale ja Kreekasse: esmalt on meil plaanis külastada onu Ulfi ja tädi Dietlindi Walsrode linnakeses, misjärel aga võtame lennukil koos issi ja emmega suuna kaugel lõunas asuvale Korfu saarele. Enne reisi saadan issi veel paariks päevaks Strasbourgi tööle - tegemist meil jagub!

Euroopa päev europealinnas

Tere kõigile üle pika-pika aja,
minu viimases postitusest on möödunud juba terve pikk ja sisutihe kuu, mille jooksul olen jõudnud nii siin Brüsselis külalisi vastu võtta kui ka ise Eestis külas käia. Loodan, et saan peagi ka nendest reisielamustest pikemalt pajatada, kahjuks on aga tehnilistel põhjustel nende reisipiltide üleslaadimine viibinud, ent kui selle süsteemi töökorda saan, siis pole ka siin enam takistusi.
Eile, laupäeval, toimus Brüsselis - aga kuuldavasti ka koduses Eestis - Euroopa päeva tähistamine. Loomulikult oli pidustuste keskpunktiks euroliidu kvartal Brüsselis, kus muuhulgas astusin ka mina siinsete Eesti laste tantsurühma pesamunana üles. Esinemiskava oli meil tihe, astusime üles nii europarlamendi hoone juures kui ka sealsamas kõrval asuvas Regioonide Komitee hoones. Allpool näete esmalt meie ühispilti europarlamendi ees.

Pärast esimest tantsutuuri parlamendi juures liikusime kogu tantsijateväega Regioonide Komiteesse, kus erinevad Euroopa piirkonnad end minimessil nii näituste kui ka laulu ja tantsuga esitlesid. Minul päris autentne rahvariie veel puudub, ent õnneks oli mul olemas vanaema meisterdatud linane seelik - tõsi, kui eelmise aasta suve laulupeo aegu oli see päris korraliku seeliku mõõtu, siis nüüdseks meenutas see pigem rahvalikku miniseelikut...
Esmalt pidin koos teiste tantsulastega pisut ootama, enne kui sain üles astuda.

Ning tants ja trall võiski alata!

Issi tegi minu tantsutuurist ka väikese video. Nagu näete, siis tantsusammud ja -liigutused veel päris plaanitult välja ei tule, ent pealehakkamist on mul see-eest topelt!