Minu kirjutamistes tekkis vahepeal kahenädalane paus ja kindlasti olete te kõik juba imestanud, et kuhu ma küll kadunud olen olnud või mida huvitavat selle aja jooksul ette võtnud. Tõsi, ega ei tea isegi, kuhu see aeg on kadunud. Igatahes üks on kindel - kasvanud olen selle aja jooksul kohe tublisti, rääkimata uute oskuste omandamisest. Näiteks külje peale keeramine tuleb mul juba peaaegu et välja (kui see ahtriosa nii raske ei oleks...). Ja käeulatusse jäävate asjade haaramine ka. Ja õhtused jutuajamised issi ja emmega.
Tõsi, mõnikord tuleb mul see jutuhoog lausa kesköö paiku peale, aga aru ma ei saa, miks siis issi ja emme minuga eriti juttu ei taha ajada.
Kindlasti tahate ka mõnda huvitavat pilti minu tegemistest näha. Eelmisel nädalal käisin Parksepas vanatädi Ljuba juubelipeol. Nagu tavaks saanud, pidasin end eeskujulikult ülal, vahest siiski unerüppe vajudes. Laud oli heast-paremast lookas, ent minu maitsva rusika lutsutamisega ei suuda endiselt isegi Valge Kurg võistelda.
Et püsivalt suurepärast sportlikku vormi hoida, siis teeb issi minuga vahest võimlemisharjutusi. Üldiselt see mulle meeldib.
Aga vahest ei meeldi ka ja ega ma seda teadmist siis enesele ei jäta, vaid kuulutan valjuhäälselt teistelegi.
No comments:
Post a Comment