Alates uuest aastast käin ma suures vannis. Kuna viimasel ajal meeldis mulle vannis olles kõvasti jalgade ja kätega siputada, siis beebivannis oli see juba pisut komplitseeritud. Seetõttu otsustasidki emme ja issi, et on aeg suurde vanni üle minna. Nüüd on ruumi küllaga ja sulistamine käib täies hoos. Abivahendina kasutame tädi Kristini, onu Ülari ja Rudolfi kingitud vannialust, mis on tõesti mõnus (eriti just emme seljale :).
Eriti vahva on see, kui emme või issi minuga koos vanni tulevad.
Äramärkimist väärib ka minu uus vanakooli vannimüts, mille tõi mulle omal ajal tädi Kadi ja tänu millele pani issi mulle hüüdnime 'notsu Lucilla', sest selle mütsiga olen ma just selle jõulunäidendi tegelase moodi :)
No comments:
Post a Comment