Septembriuudised

Täna, reedel, algab sügis ja ka hommikud ning õhtud Brüsselis tõmbuvad üha pimedamaks. Õnneks päevadesse veel sooja jagub - nädalavahetuseks lubab ilmajaam lausa 25 soojakraadi - ent ööd kipuvad olema külmavõitu. Minu arvates on aga suvi veel kindlasti kusagil peidus ning seepärast võtsin taskulambi ja läksin seda meie aeda otsima.
Sügisürituste hooaeg on Brüsselis täies hoos ning eelmine nädalavahetus möödus meil lausa kahe ürituse tähe all: laupäeval Poperinge õlle- ja humalafestival ning pühapäeval Brüsseli autovaba päev.

Poperinge õllefestival toimub vaid kord iga kolme aasta järel ning kuna järgmine kord on see alles 2014. aastal, siis otsustasimegi teha väljasõidu sellesse Prantsuse piiri äärsesse linnakesse. Nimelt on Poperinge tuntud Belgia humalakasvatuskeskusena ning tõepoolest ümbritsesid linna humalapõldude read. Kuna pühapäeval pidi toimuma suur karnevalirongkäik, siis olid teeäärsed tänavad ääristatud humalavanikutega, kust ma nii mõnegi humalakäbi omale taskusse sain noppida.
Poperinge linna sümboliks on lepatriinu, kelle kuju keskväljaku äärses kohvikus oli õllepeole sobivalt ümbritsetud humalavanikutega ja kätte antud vahutav õllekann, mistõttu issi talle ka hüüdnime "õllekärbes" andis.
Lisaks inimestele olid keskväljakule tulnud ka hobused, täpsemalt Palmi õlletehase vapiloomadeks olevad õllekaarikuhobused, kelle järel vankris sai ümber peaväljaku lõbusõitu teha. No ja lisaks tegin ma muidugi koerusi ka :-)

Sellal kui mina jatsimuusikat kuulasin, asusid issi ja onu Jörgen erinevaid õllesorte degusteerima. Nagu nende ilmetest pildil näha, oli see päris rõõmus tegevus.

Ilmataat oli meile sedakorda armuline - sadu hakkas pihta täpselt sel hetkel, mil me autosse asusime, et tagasi Brüsselisse sõita. Tee peal tegime siiski veel lühikese peatuse ühes Lääne-Flandria talus, kus issi mitu kastitäit õunu korjas ning kus isegi Belgias kasvatatud viinamarju sai kaasa osta, mida siis koduteel autos nosida sai.

Pühapäeval oli ilm vähemalt hommikul taas pisut päikselisem ning kuna Brüsselis toimus iga-aastane autovaba päev, mille puhul terve linn oli autodest peaaegu et tühi. Esmalt suundusime me ühele tänavapeole, kus karusselliga nii palju kui süda soovis ringi sõita sai.

Pärast lõunast und suundusime jalgratastel kesklinna ning külastasime Raekoja platsil olnud folklooripidu, maitsesime vahvleid maasikatega...

... ning lõpetasime ringkäigu kuningalossi ees toimunud taluturul. Vahepeal oli ilm pööranud vihmasemaks ning sain karussellil päris märjaks, mistõttu tuli mulle emme jope selga tõmmata. Valitsuskriisis vaevleva Belgia kuninga toetamiseks lehvitasin tema maja ees ka Belgia lippu.

Siinkohal mõned pärlid minu eileõhtusest huumori varasalvest:

"Ma istusin laual, sest mul olid kingad peas" (vastus issi küsimusele, miks ma, kingad jalas ja mahlaklaas käes, köögilaual istusin)

"See mahl oli väga ilus" (ca 10 sekundit hiljem, peale mahlaklaasi tühjendamist)

Ja lõpetuseks ka väike väljend minu kooliskäimisega õpitud prantsuse keelest: "Ne pusse paa" (originaalis ne poussez pas), ehk nagu ma seda issile-emmele kodus selgitasin: "Ne pusse paa tähendab et ei tohi kakelda ja tõugata". Koolis läheb mul muidu väga kenasti - hommikuti lähen lausa rõõmuga koos issiga koolimaja poole ning isegi õpetaja Sophie kiidab, et ma olen alati rõõmus ja kraps laps! Auvaar!!