Juba teist aastat on meie rannarõõmude elukohaks Saaremaa Kihelkonna vallas asuv pikk-pikk liivarand. Ilmataat on meid mõlemal aastal õnnistanud imeilusa ilmaga ning nii sain terve päeva segamatult koos Anouschka ja teiste rannalistega liivalosse ehitada, vett tassida ja vees plätserdada.
Lisaks rannas käimisele sai ka Anouschka suvila juures trallitada, võrkkiiges ronida...
... ja metsast maasikmarju otsida - minu maasutops täitus lausa imeväel (ja kui aus olla, siis tühjenes veelgi kiiremini)!
"Meie kiisul kriimud silmad...", ütleb luuletus ja me kõik teame , mis edasi sai. Kuna mina ja Anouschka oleme juba päris tublid lugejad, siis tukast polnud vaja sugeda. Mis raamat see seal issil käes on, seda ma pris täpselt ei mäleta, aga vaadates meie keskendumist arvan, et äkki oli tegemist minu ühe lemmikkangelanna Pipi (jah, ühe paljudest, teisteks on Megamindy ja Lillifee) raamatuga.
Poolel teel Saaremaa ja mandri vahel on Muhumaa saar, kust Saaremaale-sõitjad tavaliselt veerand tunniga läbi tuhisevad. Meie seevastu jätsime rohkem aega varuks ning külastasime Katut ja tema vanemaid tädi Liinat ja onu Käsperit nende suvekodus, kus minust veel nooremad põngerjad oli kohe mitmekesi murul mängimas.
Poolel teel Saaremaa ja mandri vahel on Muhumaa saar, kust Saaremaale-sõitjad tavaliselt veerand tunniga läbi tuhisevad. Meie seevastu jätsime rohkem aega varuks ning külastasime Katut ja tema vanemaid tädi Liinat ja onu Käsperit nende suvekodus, kus minust veel nooremad põngerjad oli kohe mitmekesi murul mängimas. 
No comments:
Post a Comment