Maavanaema-ja vanaisa külaskäik

Eelmise nädala reedest kuni selle nädala kolmapäevani oli mul rõõmu laialt, sest Eestist olid meile külla sõitnud ei keegi muu kui maavanaema ja -vanaisa. Kuna issi oli samuti terve nädala kodust ära (Strasbourgis tööl ja kahte suusamaratoni sõitmas), siis oli külaliste saabumine eriti tore!

Kuigi see pea viis päeva läks kokkuvõttes üsna kiirelt, jõudsime teha nii mõndagi.

Loomulikult tutvustasime vanaemale-ja vanaisale linna ning meil oli emmega valmis mõeldud paras turistiprogramm.

Kõigepealt jalutasime meie kodupargis. Ja nagu järgnevatelt piltidelt näha, ilmaga meil vedas.

Linnud, kellega on meil välja kujunenud sümbioos- meie anname neile kodust üle jäänud saia ja nemad pakuvad meile igapäevast silmailu ja rõõmu nende toitmisest.

Käisime tüüpilisel kesklinna turistituuril, kus sai külastatud nii börsihoonet, Raekoja platsi ning loomulikult pissivat poissi.

Laupäeval käisime turumelu uudistamas Midi raudteejaama turul, kus kohati läks pakkumine päris valjuhäälseks, sest kohalike (enamasti türklastest) müüjate moto on: kes kõvemini karjub, sellelt ostetakse rohkem. Meie, tagasihoidlikud eestlased vaatasime küll, kuidas kiiremini vaiksema nurgakese leiaks, kust oma ananass ja sibul ära soetada. Aga kellel närvi on, soovitame soojalt!

Esmaspäeval külastasime kohalikku turismimessi, kus võis infot ja reklaami saada maade kohta üle kogu maailma. Pärast seda kinnitasime keha ja käisime vaatamas Brüsseli ühte külastatauimat vaatamisväärsust, Atomiumi. Soovisime minna ka Mini-Euroopasse, aga see oli talvepuhkusel. Kel plaan siiski minna, siis neile teadmiseks, et nad avavad uuesti märtsi lõpus.

Aga aitäh vanaemale ja vanaisale, et võtsite vaevaks tulla!

Eliise - Eesti sõnaraamat (täiendatud versioon).

Kuna eelmisel korral ununesid pooled juba kasutusel olevatest sõnadest, tuleb välja anda "Eliise -Eesti sõnaraamatu" täiendatud versioon.

Niisis, kokku juba üle kahekümne sõna

"emme" - kasutusel igal suvalisel ajal, võib olla suunatud nii emmele kui issile, võib väljendada mingit soovi, kutset, mõttevälgatust, aga ka lihtsalt küsimust, et kuidas läheb;
* "emmmeeeee" - nõudlik küsimus, mida kasutatakse emme puudumise korral (näiteks lõunaunest oma voodis ärgates);
* "emmeemmeemmeemmeeeee" - emme, issi ja kogu maailma peale solvumist väljendav hüüe, tavaliselt koos pisarate ja pearaputustega;
* "isssss" - issi suhtes sõnaga "emme" võrdselt kasutusel olev sünonüüm;
* "mämm-mämm" - söögiisu;
* "mõmm-mõmm" - sõltuvalt kontekstist: kaisukaru, soov kuulda "Mõmmi unelaulu", karupilt raamatus;
* "pääoo" - kass;
* "öh-öh" - siga;
* "uff-uff" - koer;
* "möö" - veis;
* "ai-ai" - kuum praeahi;
* "ehhee" - üllatus;
* "tätä" - sõltuvalt kontekstist: tädi või tita;
* kurguhäälne kilje koos käte vehkimisega - eitus.
* "ei taa"- ei taha;
* "tissi" - just seda tähendabki;
* "nana" - vanaema või vanaisa;
* "papu"- jalanõud;
* "ajja" - alla;
* "taaai" - sai;
* "mahh"- mahl;
* "pajj" - pall;
* "aitähh" - tahan midagi saada või kõht on täis;
* "äh-äh" - kakahäda, kaka;
* "häpu" - tähendus tuvastamisel, ilmselt mittemaitsev toit;
* "pääbu" - tähendus tuvastamisel.

Mütsimaania

Eliiset on tabanud mütsimaania. Kõik mütsid, või esemed, mis meenutavad mütsi, üritatakse ise pähe panna. Järgnevalt võib näha mõningaid ülesvõtteid sellest.

Kevad!

Juba teist nädalat oleme saanud aias vaikselt nokitseda ja kuna väljas oli +8 ja päikseline ilm, siis plaanisime lilletaimi ostma minna ja grillihooaega aluastada.

Täna panin juba ka ise aiatöödele käe külge ja siblisin väikese rehaga aias toimekalt ringi.

Etteruttavalt võib aga öelda, et kevade saabumist ilmataat veel lõplikult kinnitanud pole ja nädalavahetuseks lubas Belgia mägedesse lund, nii et ega midagi - tuleb põrutada Ardennidesse kelgutama-suusatama. Ehk viib järjekindlus sihile!?

Eliise - eesti sõnaraamat, 1. trükk

Jõulud ja uusaasta Eestis andsid uue hoo minu eesti keele õpingutele, milles olen tänaseks juba piisavalt edusamme teinud, et välja anda Eliise - eesti sõnaraamatu esimene trükk. Selles sisalduvad praeguse seisuga järgmised sõnad/väljendid:

* "emme" - kasutusel igal suvalisel ajal, võib olla suunatud nii emmele kui issile, võib väljendada mingit soovi, kutset, mõttevälgatust, aga ka lihtsalt küsimust, et kuidas läheb;
* "emmmeeeee" - nõudlik küsimus, mida kasutatakse emme puudumise korral (näiteks lõunaunest oma voodis ärgates);
* "emmeemmeemmeemmeeeee" - emme, issi ja kogu maailma peale solvumist väljendav hüüe, tavaliselt koos pisarate ja pearaputustega;
* "isssss" - issi suhtes sõnaga "emme" võrdselt kasutusel olev sünonüüm;
* "mämm-mämm" - söögiisu;
* "mõmm-mõmm" - sõltuvalt kontekstist: kaisukaru, soov kuulda "Mõmmi unelaulu", karupilt raamatus;
* "pääoo" - kass;
* "öh-öh" - siga;
* "uff-uff" - koer;
* "ai-ai" - kuum praeahi;
* "ehhee" - üllatus;
* "tätä" - sõltuvalt kontekstist: tädi või tita;
* kurguhäälne kilje koos käte vehkimisega - eitus.

Nagu näete, mahun ma oma hetkelise lingvistilise pagasiga Ilfi ja Petrovi raamatus "12 tooli" kirjeldatud skaalal kuhugile sambu-mambu suguharu (3-4 sõna) ning tuntud inimsööja Ellotska (30 sõna) vahele. Kui lasteaias käimine hakkab rohkem moodi minema, siis on lisaks Eliise - eesti sõnaraamatu teisele trükile oodata ka Eliise - prantsuse sõnaraamatu esimese trüki ilmumist. Jälgige reklaami!

Brüsseli mänguasjamuuseumis

Üle-eelmisel nädalavahetusel, vahetult peale Eestist naasmist otsustasin anda ka avalöögi Brüsseli kultuurihooajale, külastades koos emme, issi, tädi Reesi ja Kristoferiga Brüsseli mänguasjamuuseumi.
Ükski pühapäev pole päris see õige ilma hommikuste pannkookideta. Korduvate katsetuste tulemusena on issi lõpuks leidnud kõige optimaalsema meetodi Eesti rahvustoidu kama fusioneerimiseks Belgia köögiga - nimelt valmistab issi imemaitsvaid hommikusi kamapannkooke! Minu söömisega on aga nii, et lihtsalt oma toolis istuda ning pannkooke vitsutada on paganama igav, mistõttu leiutan ma pidevalt uusi mooduseid nende maitsmiseks. Ehk siis sarnasus Pipi (kes armastas magada, jalad patjadel) ning kass Matrossoviga (kes armastas süüa tagurpidi võileibu) on ilmne. Mina näiteks jõudsin järeldusele, et kõige brüssellikum hommikusöök on crepes en gros sur la table - ehk siis istuda jalgu kõlgutades laua serval ning tõstes suuri pannkooke otse taldrikult põske.
Kui hommikusöök oli söödus, oligi käes aeg muuseumi teele asuda. Muuseumis toimusid parajasti iga-aastased avatud uste päevad, kus muuseumi pääsemise eelduseks oli ühe karumõmmi kaasavõtmine. Nõnda võtsingi ma neid kohe varuga kaasa...

Muuseum ise asus kesklinnas suures vanaaegses majas, olles maast laeni erinevaid mänguasju täis. Mis veelgi toredam - paljusid mänguasju sai ka ise katsuda. Minu konkurentsituks lemmikuks kujunes plekist mängubuss, kus ma vaheldumisi Kristoferiga olin nii reisijaks kui ka bussijuhiks.
Üleüldse tõmbab mind väga igasuguste masinate poole - siin pildil näete mind koos Kistoferiga võidusõiduautot tüürimas.

Päeva lõpetasime kuuma kohviga meie koduaias, kus veel pimedaski sain koos Kristoferiga lumes möllata.

Aastavahetus Eestis

Tere kõigile taas üle pika-pika aja!

Minu viimasest sissekandest on möödunud juba nädalad ning on tagumine aeg kirjeldada, mida ma alates eelmise aasta lõpust kõike huvitavat olen teinud. Ette rutates võin öelda, et uut ja huvitavat on juhtunud kuhjaga - veetsin ju jõulud ja aastavahetuse Eestis ning ka uuel aastal Brüsselis on nii mõndagi põnevat toimunud.

Niisiis pärast Suurt Brüsseli Lumetormi asusin ma teele Eestisse, et jõulud kodumaal veeta.

Brüsselis säras väljalennul päikene, ent kuna lumetorm oli vahepeal Riiga jõudnud, siis maandus meie lennuk hoopistükkis Tallinnas, kust ma pärast väsitavat öist bussireisi lõpuks Tartusse jõudsin. Meist veelgi rohkem läks aega meie kohvritel, mis alles ülejärgmisel ja järgmisel päeval meile järele jõudsid...

Jõuluõhtu veetsin ma maal vanaema ja vanaisa juures. Mis need Eesti jõulud ikka muud on kui üks suur vitsutamine - nii mõtlesin ma ka ise, lastes suitsuvorstil hea maitsta.

Tartus olles sain ma ka kokku ka onu Allani ja tädi Liisi perega - siin pildil näetegi mind koos Emili ja Joonataniga vaibal tsillimas.

Jõulude ja uue aasta vahele mahtus ka sõber Kristoferi 2. aasta sünnipäev, mida sarnaselt minu esimesele suurele sünnipäevale peeti Tartus laste mängukeskuses. Oi oli seal alles ringipämmimist, pallimeres mõnulemist ja mängumajas huikamist!

Uue aasta võtsin ma vastu Tartus linnavanaema ja -vanaisa juures. Vastupidiselt kõikidele ootustele ja kartustele pidasin ma kenasti kuni uue aasta saabumiseni vastu ning käisin isegi Tartu linna uueaastasaluuti vaatamas, mis mulle päris hästi meeldis. Aga niipea kui ma autosse tagasi istusin, tuli kohe uni peale... uue aasta esimesel päeval läksin aga maavanaema sünnipäevale, kuhu oli tulnud teisigi lapsi, nõnda et sain nendega koos lastelauas istuda.Uue aasta esimesed päevad möödusid põhiliselt maal. Kahjuks oli ilm nii külm, et väljas väga pikalt ei kannatanud olla, ent üldiselt oli tõeline põhjamaa talv päris nauditav nähtus: nii tundus vähemalt mulle lumehange otsas istudes ja jalgu kõlgutades - näete seda minu rõõmsast ilmestki!